Tasuta rattaregister, rattakindlustus - www.bike-id.eu
Tasuta rattaregister, rattakindlustus - www.bike-id.eu

Varastatud ratta ostjad aitavad ka ise vargusele kaasa

Jalgrattahooaja alguses tõuseb rattavarguste sagedus lausa viis korda ja seetõttu elavneb ka varastatud rataste müük. Politsei paneb südamele lisaks oma jalgrataste hoolikale hoi
dmisele ka seda, et vältida varastatud ratta ostmist.

Kõige mõjusam viis jalgrattavarguste vastu võitlemiseks on mitte osta varastatud jalgrattaid. Kui varastatud kraami on raskem ja riskantsem rahaks teha, on vargal ka vähem motivatsiooni võõrast vara võtta. Kuigi jalgratta tegelikku päritolu on sageli raske määratleda, on siiski terve rida tegevusi, mida vastutustundlik ostja saab ette võtta, et vältida isegi           
kogemata varastatud ratta soetamist.

Pildil: 2015. aastal registreeris politsei 1252 jalgrattavargust, kuid vargusprobleem on tegelikult palju suurem, sest väga paljud inimesed ei teavita juhtunust politseid. 

Nõua jalgratta ostuarvet
Mõnikord pakuvad müüjad selle asemel näiteks jalgratta väljatrükitud kasutusjuhendit või mõnd muud paberit, kuid ostufaktist saab rääkida siiski vaid jalgrattapoe andmete, kuupäeva ja ostusummaga varustatud arve.

Eelista registreeritud rattaid
Eestis on saadaval tasuta jalgrattaregister Bike­-ID, mille veebiaadressil www.bike-­id.eu või äpis saab kontrollida, ega raaminumbri alusel registreeritud ratas või turvakleebisega varustatud jalgratas varastatud ei ole. Koostöös Bike­-ID ja politseiga teevad rattavarguste vähendamise osas koostööd ka 52 rohelist mõttemaailma toetavat rattapoodi (Sportland, Hawaii Express, Rademar jpt) üle terve Eesti, kelle juurde rattaga minnes saab jalgrattale tasuta kõrgtehnoloogilise lasergraveeritud turvakleebise. Rattaregister on rahvusvaheline ning päringuid saab teha piiriüleselt ehk kui jalgratas varastatakse Eestis ja leitakse Poolas, siis õige omanik on endiselt tuvastatav.


Osta usaldusväärselt müüjalt

Kuulutuslehtedes­ ja portaalides pakutava jalgratta ajalugu on ostudokumendi või Bike-­ID registrikande puudumisel raske kontrollida ning isegi parima tahtmise juures võid tahtmatult vargustele kaasa aidata. Seetõttu on kindlaim soetada kasutatud jalgratas oma tutvusringkonnast.

Pärnu politseijaoskonna piirkonnavanema Tõnu Kivise sõnul on Bike­-ID väga hea teenus ning loodab, et see kiirelt leviks ning inimeste poolt kasutust leiaks. «Ratast registreerides lisatakse andmebaasi ratta pilt, mida tänastel vargusjuhtudes inimesed sageli politseile anda ei ole. Teenus on suhteliselt uus ning juhtumeid, kus omanikud tänu Bike­-IDle rattaid tagasi on saadud, pole politsei praktikas veel olnud,» ütles Kivis.

«Tasub meeles hoida, et olenemata ratta registrisse kandmisest ei tohi lukustamata jalgratast siiski järelevalveta jätta,» selgitas ta. Politsei andmetel varastatakse ligi 65% juhtumitest rattaid hoiupaikadest, kus jalgratas on pikki tunde järelevalveta. Näiteks trepikodadest, keldritest, kuuridest ja garaažidest – mis ei ole avalikud kohad. Seega ei tasu arvata, et ratas on varastamise ohus ainult tänaval. Ratas tuleb kinnitada korraliku lukuga ka hoiuruumides võimalusel seina­ankruid kasutades.


Bike-­ID rattaspetsialist Marden Muuk soovitab omalt poolt pöörata lisaks hea rattaluku soetamisele tähelepanu ka sellele, kuidas ratast lukustada. Lukustada tuleb kindla, tugeva objekti külge nii, et lukk läbib alati jalgrattaraami ja tagumist ratast. Teiste lukustamisviiside puhul on lihtne lukk katki väänata, kasutades kangi või lausa rattaraami ennast.

2015. aastal registreeris politsei 1252 jalgrattavargust, kuid vargusprobleem on tegelikult palju suurem, sest väga paljud inimesed ei teavita juhtunust politseid.

Palun

vali keel