Tasuta rattaregister, rattakindlustus - www.bike-id.eu
Tasuta rattaregister, rattakindlustus - www.bike-id.eu

5 asja, mida ma õppisin intervjuust endise rattavargaga

Rattaid varastatakse, see on fakt. 10 000 jalgratast aastas ehk 27 ratast päevas on juba number, mis peaks igaüht oma ratta turvalisuse peale pikemalt mõtema panema.
Kahjuks on rattad vargale väga lihtsaks saagiks, sest neil on alati mingi rahaline väärtus, neid on kerge transportida ning enamik lukke on kerge läbi lõigata. Ning pikanäpumehed mõtlevad pidevalt välja uusi lahendusi, kuidas rattalukkudest kergemini ja kiiremini jagu saada.

On olemas lahendusi, mis aitavad rattavarguse ohtu vähendada. Esimene millega siinjuures kindlasti alustada on adekvaatse rattaluku valimine. Loe lähemalt teemal “kuidas valida rattalukku?”. Kuid täieliku turvatunde annab rattaomanikule siiski rattakindlustus, sest vaid see garanteerib finantsilise turvatunde.

Paari nädala eest ma intervjueerisin ühte endist rattavarast, kes rääkis ausalt oma mustast minevikust, lukkude läbilõikamisest, mugavatest varguse asukohtadest ja sellest mis neist edasi saab. Siin on 5 asja, mida ma õppisin intervjuust rattavargaga. Kui sa intervjuud Raimaniga veel lugenud ei ole, siis tee seda
SIIN.

1. Trepikojast rataste varastamine on imekerge
Treikodade uksi ei hoita lukus või lihtsalt  lastakse võõraste helistamiste peale inimesi liiga kergekäeliselt sisse.  Vargal tuleb vaid paar korda uksekella helistada, et jõuda selle elanikuni, kes ka võõra trepikotta sisse laseb. Tasub meeles pidada, et trepikoda on just see koht , kus varastel on rahulikult aega tegutseda, sest seal on liiklust tunduvalt vähem kui avalikes kohtades. Trepikodades on enamik rattad üldse lukustamata või kinnitatud vaid trosslukuga, mille läbi lõikamine on vargale sekundite küsimus.

Seega sooviksin inimestele südamele panna, et turvake ja tehke oma velo hoiupaigale suuremat järelvalvet, sest trepikoda võib küll tunduda justkui turvaline ala suletud ukse taga, aga ei tasu unustada kui kerge on igaühel talle ligi pääseda.

Kogu  eelnevat  kinnitab kahjuks ka Justiitministeeriumi statistika, mille kohaselt on lausa 65% varastatud ratastest pihta pandud just trepikodadest, garaazidest või panipaikadest.  Igatahes tähendab see seda, et kusiganes sa ka oma ratast ei pargiks, tuleb turvalisuse tase kriitilise pilguga üle vaadata. 2. Müügihetkel ei mängi ratta turuväärtus mitte mingit rolli
Rattad ei oma narkomaani jaoks mingit väärtust. Varguse toimepanekuks eelistatakse tuntud marke ja kindlaid stiile, kuid rattavaras ise pidas kõige sobilikumaks Scott’i, Merida ja Treki ratast ehk mida tunutb bränd, seda suurema tõenäosusega ka ära varastatakse. Raiman tunnistas, et tema varastatud rataste hind võis olla u 600€ kandis, kuid maha müüs ta need kas Balti Jaama turul või lähimas pandimajas 20-30 € eest.

3. Kellaaeg ei oma varguse juures mingit tähtsust
Reeglina on rattavarasteks narkomaanid. Kui inimene on fentanüüli ehk heroiini tarvitanud, siis tunneb ta end kui kangelane (ing.k. hero) ning ei tunne mingit hirmu ega kaastunnet. Narkomaani jaoks ei mängi varguse kellaaeg mingit rollu, sest siht on üks - saada uue doosi tarvis kätte järjekordsed 20- 100 eurot.

4. Varastatud ratas realiseeritakse ülikiiresti
Varastatud ratas tehakse rahaks loetud minutite ja tundide jooksul pärast vargust. Raimani sõnul kulub uue ostja leidmiseks keskmiselt 2 tundi. Kõige mugavam ja kergem olevat ratas viia pandimajja, sest seal võetakse see alati vastu, kuid ka endine Balti Jaama turg toimis uue ostja leidmiseks häst.

5. Inimesed ise aitavad rattavargustele kaasa.

Kas see pole justkui oma kaaslinnlastele näkku sülitamine, kui ostetakse ilmseleglt liiga madala hinnaga Balti Jaama turult varastatud ratast? Senikaua kui inimesed ostavad varastatud rattaid ning ei kontrolli ostuhetkel nende tausta, siis on ka varastel tööd. Leian, et igaühes peaks kellad peas helisema hakkama kui 20 või 30€ eest müüakse mitmesaja eurost jalgratast. Kui oled aga huvitatud teise ringi ratta ostmisest, siis loe sellest, mida täpsemalt jälgida lähemalt SIIN. 

Palun

vali keel