Tasuta rattaregister, rattakindlustus - www.bike-id.eu
Tasuta rattaregister, rattakindlustus - www.bike-id.eu

Kas GPS lahendus oleks rattavarguse korral abiks?

Kui tänu nutiseadmete gps-rakendustele teame, kus asub varastatud jalgratas või iPhone, siis kui palju oleks kasu varastatud ratta täpse asukoha teadmisel selle tagasi saamisel? Paraku ei saa siiski nii lihtsalt ratast tagasi võtta.

Seadustes nuhkimise tagajärjel selgus,  et ärandatud vara asukoha teadmisest väga abi ei ole. Isegi kui seisaksid ühe meetri kaugusel garaažist, kus asub Sinu varastatud ratas, ei ole kannatanul õigust mitte kui midagi teha, sest seadusega on keelatud siseneda kolmandate isikute ruumidesse, panipaikadesse või sisse murda nende sõidukitesse.

GPS lahenudesega rikastatud kaherattalise vargus on sarnane iPhone varguse juhtumile, kus omanik suudab lihtsalt tuvastada telefoni asukoha tänu Find My Phone applikatsioonile. Isegi, kui tead oma ärandatud eseme asukohta, siis ei tasu mängida kangelast, et see iseseisvalt tagasi saada, sest seaduse silmis võib ratta jõuga tagasi võtmine tekitada olukorra, kus omanik hakkab ise seadust rikkuma. Jalgratta uus omanik võib Sind rünnata ja isegi, kui oled füüsiliselt temast üle on tegu omavolilise tegutsemisega. Vargusjuhtumiga tuleb lasta tegeleda politseil.  Jättes olukorra politseile  lahendada, tuleb aga mõista, et nad tegutsevad kõiki protokolle järgides nii kiiresti kui võimalik.

Justiitministeeriumi andmeil varastatakse Eestis u 10 000 jalgratast aastas, mis on 27 ratas päevas. Kahjuks nendest vaid u 10% jõuab politseile avalduse tegemiseni, sest ülejänud 90% puuduvad selleks vajalikud andmed või ei peeta oma jalgratast piisavalt väärtuslikuks. Avalduse tegemiseks on vajalik omada ostudokumente, kirjeldust ratta tunnustest ja raaminumbrit. Mida rohkem andmeid ja avaldusi varastatud rataste kohta, seda efektiivsem ka politsei töö. Tänase seisuga on jaoskondades sadu omanikuta jalgrattaid. Juhul kui kriminaalmenetlust algatatud ei ole, ei saa Eesti korrakaitseorganid midagi ratta tagasisaamiseks teha, isegi kui on teada selle asukoht.Jurist Magnus Lomp selgitas, et vara arestimise määruse saamiseks, mille väljastab kohus, peab esmalt alati nähtuma üheselt ja selgelt põhjendatud kahtluse olemasolu selle kohta, et isik, kes valdab varastatud ratast, on toime pannud antud kuriteo. «Kuna varastatud ratast ei ole võimalik heauskselt omandada, siis saab alati selle valdajalt välja nõuda, kuid seda tuleb hageda tsiviilkohtu kaudu, mis võib muuta protsessi ajamahukaks ja võimaldab vara valdajal teha edasisi müügitehinguid kolmandate isikutega ning seetõttu tuleks hageda juba selle ostjat,» sõnas ta.

Kahe-rattalise sõbra vargust ei tabata reeglina teolt, vaid tagantjärgi ja siis on juba süüd väga raske tõestada. Juhul kui varguse toimepanemise aja ja juhtumi avastamise vahel on see müüdud kolmandale isikule, siis paraku muutub kogu protsess õige omaniku jaoks vägagi aeganõudvaks ja koormavaks. Isegi kui on teada varastatud eseme asukoht, siis selle arestimiseks tuleb eelkõige tõendada isiku süüd, kelle valduses on varastatud asi.

Arvame me kõik, et meiega ei juhtu, aga võimalus, et juhtub, pole mitte väike. Kõige targemaks esimeseks sammuks oleks jalgratta registreerimine Bike-ID rattaregistris, mis on tunnustatud ka politsei poolt. Tänu ennetustööle suurendad võimalust varastatud kaherattaline tagasi saada. Täieliku kaitse ja kindlustunde saamiseks on aga lõpuks ainus lahendus rattakindlustus, sest vaid see garanteerib sulle turvatunde ka juhuks kui ratas varastatakse. Kindlustus korvab kahju ratta turuväärtuses.  

Palun

vali keel